Eesti mõisad
a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena
härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati
suur park.
Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus.
Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte
kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub
aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased,
järelikult J. Schultzi ehitusperioodist.
Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark
pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel -
põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad
skulptuurid - Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning
imekauni Leda ja luige skulptuur.
Ajalugu
17
annaabi.ee 
