PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha. Juuakse musta kohvi suhkrutükk suus. Norra köök- ulukiliha, kala, teraviljadest kaer, oder. Süüakse magusamaitselist pruuni kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit Taani köök- kala, juustudest- Havarti, Esrom. Juuakse jogurtit ja hapupiima, munaga rikkalikult kaetud võileivad India köök- riis, köögiviljad, leib, maitseained, kana, lambaliha, piima, jogurtit, sulatatud või, riis, nisu, mesi, kala, läätsed, mune. Tsilli, sibul küüslauk, pune vürts
Maitseid suunavad traditsioonilised säilitusviisid marineerimine, kuivatamine, suitsutamine ja vadakus hapendamine. Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja friteeritud trapetsikujuline küpsis (kleinur), alkohoolsetest jookidest brennivín. Norra köök Norra toidukultuur põhineb suuresti mägi-, mere- ja metsaandidel. Palju rõhku on pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16] Teravilja kasvatatakse riigi lõunaosas ja peaasjalikult vaid kaera ja otra. Neist valmistatud jahu ei sobi pärmiküpsetiste jaoks, mistõttu on Norrale tüüpiline kõva ja
annaabi.ee 
