Lahmuse Mõis
1941. aasta juuniküüditamisest perekond Kull pääses, kuna Juhan Kull oli algselt kirjutanud kogu
tootmistalu oma ämma Marie Prisko nimele.
Sõjaaastatel 1941-1945 töötas Lahmuse veski täisvõimsusega, sest rahval oli toiduks jahu
tarvis ning seetõttu ei võetud ka möldreid sõjaväkke. Põhiliselt toodetigi toidujahu. Ka
vesiveski villaveski töötas täiskoormusel, klientideks olid perenaised. . Sõjaaja tingimustes
nõudlus lambavillast lõngale oli suur, enamik riideid valmistati lambavillasest ja linasest
kangast, ärakantud riided tekid ja muu purustati villahundi masinas , lisati lambavill ning
võeti taaskasutusele, töödeldi lõngaks.
1943. a evakueeriti Lahmuse Kooli ruumidesse mõisas Tallinna Riiklik Konservatoorium.
Väljavõte Eesti Ajalooarhiivist Johannes Jürissoni artiklist:" Kõnelemata kõnelused Juhan Aavikuga"
(koostatud Juhan Aaviku käsikirjaliste mälestuste ja kirjade põhjal)
,,Lõpuks veel üks küsimus hoopis teisest ooperist
annaabi.ee 
