R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
Jannsen oli liialt seotud kohalike võimumeestega just peo toimumise huvides, et pidu saaks
sakste abi ja meeleheaga peetud, olgugi et peo tagamõtted olid märksa aatelisemad.
Peol oli kaks väliskülalist, soomlane ja ungarlane. Esimene avaldas rõõmu soome
koorilaulude esitamise pärast(mis oli Jakobsoni teene), teine nägi valitsevat olukorda nii: eesti
rahvas ja saksa härrad seisavad vastakuti nagu kaks vaenlast. Eestlane nimetavat sakslast
lambavargaks, sakslane kutsuvat aga eestlast halvakspanevalt maarahvaks.
Saksa ja vene ajalehtede vahelist poleemikat jätkus veel mõneks ajaks peale pidu. Eestlased
ise jäid laulupeo tulemustega rahule, sest kontsert õnnestus ja suurendas rahvuslikku prestiizi.
L.Koidula tähelepanekute järgi hakkasid paljud senised kõhklejad eesti rahvuslikku liikumist
toetama, mis tähendas selle olulist tõusu järgnevatel aastatel. Kõige tähtsamad olid laulupeo
tulemused tärkavale eesti muusikakultuurile
annaabi.ee 
