Religioon õhtumaises kultuuris
Üldimelt meenutavad need rooma reinamaalne, kuid
muutunud on temaatika. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid ning paganlike kultustega
seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui
tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule
reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes
motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev
mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur,
surematusel paabulind jne.
Renessanss rõhk individuaalsel eneseteadvusel. Selle tulemuseseks oli, et keskajal lahus
hoitud sakraalne ja profaanne tasand sulasid kokku ja maailm muutus ühemõõtmeliseks ja
ühtseks. Muutus õigustatud maailma kogemuslik(empiiriline) tundmaõppimine. Enam ei