Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees?
Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased
joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja
lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti
asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa
viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt
õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja
põhjustas tihti Lambasihvrile kurba meelt ja itku.
Raamatu lõpu poole oli meeleolu hoopis teistsugune, kui see oli raamatu
alguses. Vargamäe naistel olid silmad aina vees, sest õnnelikumad ajad olid läbi.