Eesti pulm ennemuiste
Pulmade ajal lauldi palju ja pulmalaulikud juhtisid heade rituaalitundjatena pulma. Esimene
osa peost peeti pruudi kodus, teine peigmehe omas. Kogu talus tehti selleks tarbeks
suurpuhastus. Kuna üks talu kogu see aeg ei oleks suutnud kõiki külalisi toita ja joota, võtsid
külalised ka ise söögi- ja joogipoolist kaasa.
Üldiselt võeti kaasa leiba olenevalt perekonna suurusest saia ja ühe lamba, väiksema pere
puhul lambareie. Lambalihaga keedeti klimbisuppi. Mulgimaal võeti aga pulma kaasa sealiha,
Kesk-Eestis pidi pulmalaual olema keedetud või koldel küpsetatud seapea. Peale selle võidi
kaasa võtta kartulit ja võid, rannaaladel kala.
Kõige tähtsam jook pulmas oli õlu, millel oli hariliku janukustutamise ning ohvrijoogi
otstarve. Kõik külalised pidid õlut tooma pool vaati või vaadi, kui mitte, siis raha annetama.