Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põiksaed. -4 saj leiutasid kreeklased höövli, mis asendas lihtsat tõmbetera. Samast ajast on ka puur. Seppadel olid aastaks -500 liigendiga pihid, näpitsad, meislid, täistati lõõtsasid. Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus
Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul (kirju tekk); 2) mõõl(d)u ja mõõr(d)u (ka miilu ~ maalu ~ mõõri vmt.): Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (lapsehäll); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehtse metsa, läbi alta harva metsa (lambarauad); Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve rootu (pastlapael); 3) mõn- või mun-algulised vormelid, nt. mõnne-sõnne, munnad-sunnad, mõnnerpuu jts., valdavalt mõistatuses pajaahelate kohta, nt.: Mõista, mõista mõnne-sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute (ahelad). 15
annaabi.ee 
