A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Näen ma teid varsti jälle?»
«Ja muidugi. Ma loodan, et tuleval nädalal annab töö mulle natuke mahti koju tulla ja
korda luua, sest meie majapidamine on üsna segamini.»
«Jääb siis nii. Ootan teid. Teie ei ole mulle ometi pahane?»
«Mina! Ei sugugi.»
«Peatse nägemiseni siis.»
«Nägemiseni.»
Bonacieux suudles oma naise kätt ja lahkus seejärel kiiresti.
«Kena lugu,» ütles proua Bonacieux, kui välisuks ta mehe järel sulgus ja ta üksi oli
jäänud. «Selle! lambapeal puudus tõesti veel ainult see, et kardinali poolehoidjaks hakata!
Ja mina vastutasin kuninganna ees. lubasin oma vaesele käskijannale ... Ah, mu jumal,
mu jumal küll! Ta peab mind üheks neist viletsatest, kellest ta palee kihab ja keda on
pandud sinna tema järele nuhkima! Ah, härra Bonacieux! Ma'ei ole teid kunagi eriti
armastanud. Nüüd aga on asi veel hullem: ma vihkan teid! Ausõna, selle eest maksate te
veel kallilt!»