Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Lihtsat kujundit, keskpunktiga ringi, pidasid meie esivanemad päikese sümboliks
ja seda leidub nii puust kui ka tekstiilist esemetel. eesti rahvakunstis leidub üldse väga
mitmekesiseid sõõrimotiive, eriti rohkesti mulgi ja kihnu värvilistes tikandites, linastes
särgitikandites, aga ka mulgirättide punastes kirjades.
VÄRVID:
Üldiselt olid eestlaste rõivad kuni 18. sajandini küllaltki värvivaesed, eelistades valget, halli,
musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või
veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid
värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada.
Haualeidude põhjal võib arvata, et kõige hinnatumad värvid olid sinine, enamik siniseid
sõbasid kuulus arvatavalt jõukamatele naistele ja punane. Suurem värvikirevus tekstiilidesse
saabus aniliinvärvide kasutuseletulekuga 19. sajandi II poolel
annaabi.ee 
