Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad seejuures karjana. Hoolimata raskest villakasukast on nad küllaltki väikesed ja vastupidavad, mis tähendab nad suudavad külmas kliimas väga hästi hakkama saada. Meriinodel on tihe vill- ligikaudu 50 miljonit kiudu- mis on peaaegu kolm korda rohkem kui teistel lambaliikidel. Vill on väga kaunis ja pehme, kuigi pealt tundub villak hallikas on see seestpoolt kreemikasvalge. Vill on 6,5 kuni 10 cm pikk ja kergelt lokkis. Üks meriino lammas kasvatab 3,5 kuni 5 kg villa aastas. Meriino villast tehakse väga kvaliteetseid ja kauneid kangaid riiete õmblemiseks aga ka nišitooteid, näiteks piljardilauda katvat kangast. Meriinovill Uus-Meremaalt Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar.
..33 m). Pea ja jalad on kaetud valge villaga. Uttede kehamass on keskmiselt 60...70 kg, järadel 85...95 kg, villatoodang aastas 2,5...3,5 kg, villa peenus 30...33 m ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. MERIINO LAMMAS Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinodel on tihe vill- ligikaudu 50 miljonit kiudu- mis on peaaegu kolm korda rohkem kui teistel lambaliikidel. Vill on väga kaunis ja pehme, kuigi pealt tundub villak hallikas on see seestpoolt kreemikasvalge. Vill on 6,5 kuni 10 cm pikk ja kergelt lokkis. Üks meriino lammas kasvatab 3,5 kuni 5 kg villa aastas. EESTI MAALAMMAS Eesti maalambana käsitletakse kuni ametlikult põlistõuks tunnustamiseni ajaloolisele kirjeldusele vastavaid ja Läänemereäärsete naabermaade põlistõugudele (põhja lühisabalambad) iseloomulike tunnustega lambaid, kes on eestimaist päritolu.
annaabi.ee 
