Hans ja Grete
kohe televiisorit vaatama ja Gabriella-Gloria-Grete ukheldas peegli ees veripunaste Prada
kingadega.
Kuid järsku läks uks lahti ja sisse astus vana mees. Lapsed ehmusid ja jätsid hoobilt enda
tegevused pooleli. Mees tundus esmapilgul hirmuäratav ja lapsed olid ääretult mures. Kuid
üllataval kombel oli härra hoopis väga sõbralik. Ta nägi köögis palju vaeva: pakkus lastele
eelroaks maailma parimat kukeseene tempura ja murulaugu-soja dippi, põhiroaks Maroko
lambalihahautist taginet oliivide ja karamellistatud sibulaga. Magustoiduks oli aga crème
brûlée.
Kõhud täis, tundsid lapsed end muretult ning läksid enda siidpesuga vooditesse magama.
Kuid kahjuks polnud kõik nii roosiline. Vanamehel olid kurjad kavatsused. Ta tegeles
ebaseaduslike asjadega, ega teda ilmaasjata kommionuks ei kutsutud. Vanamehe nässil oli
kombeks enda juurde meelitada väikseid lapsi, keda siis paksuks sööta ning kellega pärast
enda haiglast isu rahuldada