Lindudest vanasõnu ja rahvajutte
Vanasõnu lindudest
Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad taga, luiged läinud lumi taga.
Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi)
Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma.
(Kaarma)
Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe
suurt lambaikaldust. (Kadrina)
Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!"
(Kadrina)
"Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes
tulid. (Kodavere)
Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa)
LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE
TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu)
Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu.
Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust.