-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg. Lammas elab tavaliselt 10 aastat ( max 18 a) Kõige rohkem tallesid Eestis on ühel lambal 6. Kõige raskem lammas Eestis 135 kg. Lammaste mass: emased: 55 -65, isased 80 - 90 kg ja Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013
jm põllukultuuridega, veiniga, lamba-, looma- ja linnulihaga, villaga jms. Paraku suudab Tsiili kodumaiste toodetega ära toita vähem kui poole riigi elanikkonnast, mistõttu tuleb osa toidust importida. Eksporditakse veini, puuvilju, lambaliha ja villa. 15 Tsiili on veini ekspordilt maailmas 5. kohal. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleem on kiirenev muldade erosioon. Joonis 26: Lambafarm Patagoonias METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Tsiili metsad laiuvad 15 636 505 ha suurusel pindalal. Tsiili metsasuse % on 22, seda on piisavalt. Tsiili saartel (Lihavõttesaar ja Sala y Gomeze saartel) kasvasid arvatavasti lähistroopika metsad, mis praeguseks on hävinud. Tsiilis kasvavad ka parasvöötme leht- ja segametsad (Juan Fernandeze saarel). Enamus Tsiili metsadest on aga parasvöötme okasmetsad.(Joonis 27) Tsiili metsades on üle 50 puuliigi, neist
annaabi.ee 
