Karjatamise mõju taimekooslusele
pilliroogu sööma. Hobused hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik
madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht-
kastevarre mättad madalaina.
Mõnedel rannaniitudel karjatatakse lambaid, sageli koos veistega. Lambad valivad söödataimi
nõudlikumalt kui veised. Neile meeldivad taimed süüakse tihti ära päris maapinna lähedalt,
ülejäänud taimed jäävad aga kasutusest täitsa välja. Selle tulemusena võib lambaaiast osa olla
madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles
ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka
angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad efektiivselt takistada kibuvitsa, kadaka jt.
põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning reeglina väldivad seetõttu roo
söömist.
Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega (Lotman
2011 ).