Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 m ning ta on lõhestunud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 m laiuseks plokiks. Dolomiitplokkide all esineb kuni
Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud