Platoni Pidusöök
Sokratese kõrvale. Ehk tinglikult: Hüve tuleb Sokratese juurde. See viitab Diotima toodud gradatsiooni kõrgeimale
astmele, ning siin toimub põhimõtteline muutus: kui varasemate astmete puhul on inimene aktiivne (laiendab oma
armastust ühelt kehalt mitmele, kehadelt teadmistele jne.), siis viimase astme puhul pole enam tema ise aktiivne,
vaid Hüve saab aktiivseks (mida kujundlikult väljendab see, et Agathon-Hüve tuleb lamastub Sokratese kõrvale).
Tunnetuse viimast järku ei saa kätte võidelda nagu eelmisi, vaid seda saab ainult saada.
Me ütlesime alguses, et „Pidusöök“ on peenelt läbi komponeeritud. Tõepoolest, jutustusse pikitud seitsmest kõnest
kuues kõne, Sokratese oma, kordab üle teemasid, mis esinesid juba varasemates kõnedes: eneseületusemoment
(Phaidros), meelelise ja mõistusliku eristus (Pausanias), üleüldine ühinemistaotlus (Eryximachos), ühinemine