TAEVAL EI OLE SOOSIKUID
krematooriumi lähedalt aga just needsamad lilled olid Lillian enda sõbranna ära
saatmiseks muretsenud. Selle asemel et lilled ära põletada, müüs mõni
krematooriumitöötaja need lillepoele. RAAMAT Clerfayt ei võtnud seda nii raskelt.
Nad läksid Lillianiga välja.
Baar oli puupüsti rahvast täis. Sinna tuli ka Boriss, Lilliani peika(?). Boriss lahkub
mingi aja möödudes. Lillian ja Clerfayt hakkavad tantsima.
IV peatükk
Sanatooriumis on vaikus, haigete lamamistund. Lillian lamas rõdul, Boriss tuli talle
külla. Nad rääkisid eilsest õhtust ja Lillian tahtis teada, kas Boriss on armukade?
,,Volkov ei vastanud. Miks Lillian seda küsib? Ja mida ta sellest üldse taipab?
,,Armukadedus ei piirdunud iial konkreetse inimesega. Ta algas juba õhust,
mida armastatu hingas, ega lõppenudki millegagi."
Boriss lahkus ja Lillian läks alla. Ta kuulis küll auto Giuseppe häält, kuid Clerfayt