soovitatav paigutada erinevatesse geomorfoloogilistesse tingimustesse. Ühesuunalise voolu puhul tuleb põhjavee vaatlused läbi viia vähemalt kolmest vaatluskaevust koosneval profiilil. Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide (aeglase veevahetuse vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu. Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides. 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid: a
Soostiku kesk- ja lõunaosa on looduslikus seisundis ning seal levib rohkem rabalasund. Piiritletud on ligi 50 eraldiasuvat rabalasundiga ala, millest suuremad paiknevad soostiku keskosas Puhatu järve ümbruses (Kink et al 1998: 103-105). Kolmas juurdekasvu proovide võtmise koht on Kõrgesoo. Soo lasub jääjärvelistel setetel. Üle 60% Kõrgesoost moodustab maksimaalselt 8,5 m paksune rabalasund, mis asetseb 2 m paksusel siirdesoo turbakihil. Kohati lisandub lamamisse 0,5–1,5 m männi-villpeaturvast. 23 Raba on valdavalt puisraba, lääneosas levib ka laugastega lageraba. Kuni 6 m paksune laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m
annaabi.ee 
