"lam8akarjus" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

sa1tringi ajades 1isasidinimesed oma aastate1ekoormat, teenides kavalat ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust. Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja  lAM8AKARJUS JA AEG laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud, ood ja paevad. "Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud ja veetilkagi pole mu huuled tundnud juba palju paevi. Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega. Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma."