toetusi ega ka riiklikke kohustusi) vrreldud hipidega. Kuidas nende administratiiv-poliitilised suhted USA keskvalitsusega on, seda ma tpsemalt jrgi uurida ei viitsinud. Kui keegi nd amishitega mingi kultusliku animasarja vahendusel ammu tuttav on (ja pilatakse neid Ameerikas kvasti, nagu mulle tundub), s iis ei tasu kohe kisama pista (mletan veel poleemikat selle le, kas Dwight Schultzi nimepidi mitte teada on hbiasi vi mitte), sest kindlasti leidub ka neid, kes olid kuni lalmainitud mrvajuhtumini amishite suhtes sama vhiklikud kui mina. Miks ma nende siin ldse juttu tegin - tundub kuidagi snge ja huvitav, et keset McDonaldsite ja Disneylandide dunglit asub selline oaas, kus inimesed kannavad tontlikke musti riideid, kivad htuti ksteisel klas juttu puhumas (nagu vanad eestlased peerude sees) ning transpordivahendina kasutavad vaid tallataksot vi hobujudu selle sna otseses mttes. Ja mstika, mis neid mbritseb, teeb nad kuidagi kitvamaks kui savutmbamine,
m¨arkide seletamine l¨ahtudes s~onapere kontseptsioonist. A. T¯od¯o [ 75] on oma monograafias valinud just sellise tee. Rekonst- rueerides kanji muistsed h¨aa¨ldused, r¨uhmitab T¯odo¯ need u. 250-ks homofooniliseks r¨ uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨arkidele u ¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide u ¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta ei u ¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika. Samuti ei saa t~oeseks pidada seletust mingil liiginimel p~ohinevast 164 algt¨ahendusest (nt. lk.62, ), kuna liiginimi ise on juba k¨ ullalt abstraktseks m~oisteks. M¨ argi ja selle morfoloogia samastamine Nagu eelnevalt ka kordu- valt mainitud, pole morfoloogilises m~ottes piltm¨ark m¨argina sugu- gi piltm¨ark, vaid toimib mitmevalentse keelelise s¨ umbolina. M¨argi
annaabi.ee 
