Üle 6-kuune imik: · ei suuda ennast kõhuliasendis sirgetele kätele üles lükata; · ei hoia toetatud istumisaendis pead; · toetub püstiasendis ristatud jalgadele, kand ei puutu maha (Lusti & Väljaste 2006); · ei pööra; · ei haara käega mänguasju (Oona 2007); · sageli ei vaata rääkijate poole; · jälgib pilguga harva liikuvaid objekte-esemeid; · tihti ei vasta kõnetamisele häälitsustega; · lalisemisel ei kasuta kaas- ja täishäälikust koosnevaid silpe; · peaaegu üldse ei häälitse (v.a kisa) (Ward 2001:53); · pöördub hääle asukohta kindlaks määrates pidevalt vales suunas (Einon 2000: 47). Üle 9-kuune imik: · ei istu (Oona 2007); · ei näi seostavat ennast ja lähedasi pereliikmeid nimedega; · häälitseb harva kõnelemise kombel, ei kasuta häälikujadasis ( mamamam jmt.); · ei huvitu suhtlusmängudest (n peitus);
tähenduslikke fraase ja lauseid. Leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelistest sagedustest. Süntaktilist sisu analüüsides pööratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid. 9.2. Laste keele areng Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Neljandal kuul algab lalisemine. Lalisemisel kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. 6.-7. elukuul hakkab lalin muutuma, tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma- ma-ma. Viie kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnda häälikut, just täishäälikut, imiteerima. Neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lapse lalin aina emakeelsemaks, enne seda võib laps omandada mistahes keele. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps
annaabi.ee 
