Rohtaed K.Ristikivi
vahest ka laste emaks. Tema igatsused olid ainult poolikult titunud, nagu
kik igatsused ainult poolikult tituvad, ja me lahkume samade igatsustega,
millega siia tulimegi.
Emmi oli ka ksi ja tema elu oli mu meelest eriti traagiline. hele naisele ei
saa olla midagi jubedamat lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi
lapsi. Emmi tundis ennast oma mehe krval rumalana, ta arvas, et ei klba oma
mehele tegelikult. Selle prast ka tema tohutud pingutused majapidamise
lalhoidmiseks, see oli tema jaoks see vhene, mida ta Juuliuse heaks sai
teha.
Rohtaia harimisest. Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub,
nagu miski muu oleks olulisem, nagu selle jaoks ei jtkuks enam ruumi.
Eneseleidmise ja teeotsimise keerukus. Juulius tegelikult ju harib oma rohtaeda,
tema rohtaed on tema pilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab
ta jlle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, nii et kui ta