Raha jõud ja jõuetus (H. de Balzac "Isa Goriot")
Kõik see, mida Rastignac nägi, muutis teda päev-päevalt. Ta nägi, mida tegi raha inimestega
Pariisis. Goriot tütred ei tulnud isegi tema surivoodile. See ei olnud aus, ega inimlik. Pärast seda,
kui Goriot oli andnud oma tütardele kõik, mida ta oli suutnud anda, ei olnud neid kumbagi seal, et
temaga hüvasti jätta. Siis näeb ka Goriot oma vigu ning lausub: ,,Ah, kui oleksin rikas, kui oleksin
enesele jätnud oma varanduse, kui ei oleks andnud seda neile, lakuksid nad mu põski oma
suudlustega! Ma elaksin härrasmajas, mul oleksid ilusad toad, teenrid, kaminas põleks mul tuli; ja
nad ujuksid pisarais oma meeste ning lastega. Mul oleks olnud see käik. Kuid nüüd ei midagi. Raha
annab kõik, isegi tütred." Nende paari lausega ütleb Goriot välja oma vea. Ta armastas neid liiga, et
näha ette seda, et tütred hakkavad temas armastama raha. Ja kui pole raha, pole armastust.
Raha kas jõud või jõuetus