Mikroobifusioloogia
ühendite koguseid kui sama liigi planktonrakud.
Teiseks resistentsuse mehhanismiks on biofilmi rakkude heterogeenne
füsioloogia, st biofilmi osades piirkondades valitsevate toitainete puuduse tõttu
on neis alades olevatel bakteritel statsionaarse kasvufaasi rakkudele iseloomulik
füsioloogia ehk puudub aktiivne jagunemine ja metabolism. See selgitab miks osa
biofilmis vabalt difundeeruvad antibiootikumid (nt metaboolselt aktiivsetele,
jagunevatele rakkudele suunatud -laktaamantibiootikumid) ei toimi biofilmi
sügavamate kihtide rakkudele. Lisaks võib biofilmis esineda eriti suure
tolerantsusega mikroobe ehk persistoreid. Persistorid on metaboolselt inaktiivsed.
Neil on suurenenud mittespetsiifiliste antibiootikumipumpade ekspressioon ning
aktiveeritud erinevad stressivastuse regulonid. Selle tulemusena elavad
persistorid üle mitmesuguseid stressitingimusi, mida elusad bakterid ei suuda.
Karmide keskkonnatingimuste või antimikroobsete ühenditega töötlemise kiuste