E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kas säherdune mees võib nukra loomuga
olla? Tohoo, siis peaks ju vahest selgest taevast vihma sadama!
Villu oli segamata verega eesti mees ja eestlaste põli oli neil päevil vilets, nii vilets, et
seda meie õnnelikus olevikus enam uneski ei mõisteta näha. Ka Viljandi talurahva
rõõmuallikad olid nii ara kuivanud, et mehed ilma Villuta kergesti naermise ja naljaheitmise
ara oleksid võinud unustada. Nende igapäevane elu oli raske orjus vuhisevate vitste ja
laksuvate piitsahoopidega. Puhkamise ja meelelahutamise ajad olid need, mil talupojad oma
käredate isandate või röövivate naabrite eest laantesse ja rabadesse pakku jooksid, kus nälg,
katk ja kiskjad elajad neile lahkesti paremat põlve pakkusid. Kas see ime on, et niisugusel
ajal inimeste naljasooned kuivaks jäid ja naeruriistad, harjutamata jäädes, nõnda ära
roostetasid,
et peaaegu enam liikudagi ei tahtnud? Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk
eestlaste elu
annaabi.ee 
