Regivärss
Normaalselt on ühes värsis
8 silpi.
Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja
värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism.
Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja
sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku
kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides.
Kuule, kus kukub kurja lindu,
laksuteleb laiska lindu
Lõpe, lõpe, põllukene,
vähene mu väljakene
Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest.
Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism
ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses.
Parallelismirühm võib koosneda kuni kümnest värsist.
Laula, laula, suukene,
liigu, linnukeelekene,
mõlgu, marjameelekene,
ilutse, südamakene.