A. Puškin
luuletustes, on seletatav ka tema lugemiskirega varajases eas. Sergei Lvovitsi
suurepärasel raamatukogul oli tema poja vaimses arenemises esmajärguline
tähtsus. Raamatukogu koosnes XVIII sajandi prantsuse klassikutest ja
filosoofidest. Kindlasti tundis väike Aleksandr juba lapsepõlves ka oma
kodumaa suurte poeetide loomingut. Ilma selleta poleks ta poisikesepõlvest
peale vallanud vene värssi niisuguse jäljendamatu kergusega.
Ja hakkavadki kõlama esimesed Puskini luuletused, neid laksutatakse veel
lapsehäälel, kui nad kuulutavad juba ette eelseisvat sihiteadlikku lendu.
Puskini esimestes katsetustes on üllatavad kolm iseärasust: loomingulise
andekuse ebatavaliselt varajane ärkamine, haruldaselt mitmekesiseid zanrid,
milles "lapsest poeet" oma jõudu proovis, ja tema esimeste katsetuste
kindlus ning küpsus. Peagi ilmus veel üks joon, mis määras Puskini poeesia
kogu edasise arengu: kõrvalekaldumatu kiindumus ajastu eesrindlikesse