Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku vaheldusrikast ja meloodilist on teiste lindude laulust kerege eristada laksutamise järgi. Kokkuvõte Sain teada, et salumetsas on taimi ,loomi ning linde rohkem kui teistes metsades.Endal pole mingit seost salumetsaga. Salumets
Tagajäsemete teise varba küünis on kahestunud, moodustades nagu omamoodi hargi, mis ilmselt võimaldab loomal harjata oma karvkasukat ja eemaldada ektoparasiite. Töö juures kobras saba ei kasuta, see on ainult toeks käimisel või tasakaalu hoidmiseks lamavate puutüvede vahel ronimiseks. Kobras käib tagajalgadel, ta liigub edasi aeglaselt kuid kindlalt. Saba kasutab kobras vees roolina, vahel ka aeruna ja signaliseerimiseks vee vastu laksutamise abil. Vahel sõidutavad vanemad koprad oma poegi sabal. Ujumisel kasutatakse ainult tagajalgu, esikäpad on väheldased, neid tarvitatakse nagu käsi töötamiseks ja asjade ülesvõtmiseks maast või jooksmiseks jalgadena. Siiski on kobras kuival maal kohmakas ja üsna näotu välimusega. (2;3;6;7;8) Vees ei tunne, aga kobrast äragi. Temas on kõik kohastunud eluks vees. Kõrvalestad on väikesed ja küünivad vaevu läbi kasuka. Nagu ninasõõrmetelgi, nii on ka kõrvaaval erilised
annaabi.ee 
