Emakeele õpimapp
pudelisse toppimine, nööpide nöörile lükkimine, rõngaste pulga otsa asetamine, klotsidest torni
ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed-
mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms.
Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu
taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt
millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm,
tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine.
Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara.
Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne).
Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei
suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest
annaabi.ee 
