Lõhe
Eestis on algupärased
populatsioonid püsinud Kunda, Keila, Vasalemma ning Pärnu jões. Need jõed on jäänud
praegu nn. monitooringujõgedeks, sealseid populatsioone ei tohi risustada võõra
geneetilise materjaliga. Praegu on vaid Kunda jõe algupärane genofond dubleeritud
elusa geenipangana Põlula kalakasvatuskeskuses: esimestelt suguküpsetelt isenditelt on
juba saadud marja taastootmiseks.
LÕHI Salmo salar
Rahvapäraselt kutsutakse lõheks, laksiks, väärislõheks või atlandi lõheks. Lõhi liha on
heleroosat värvi, ilusa struktuuriga ning suurepäraste maitseomadustega.
Välimuselt on lõhi suhteliselt sarnane meriforellile, erinevus kahe kala vahel seisneb
selles, et lõhi sabal on nõgus sisselõige, meriforelli saba aga sirge. Lõhi kehal on tähnid
küljejoonest kõrgemal, meriforellil on neid ka allpool. Nende eristamine vajab vilumust.
Asustab Põhja-Atlandi rannikualasid: Labradori, Lõuna-Gröönimaa ja Islandi