Sõnamoodustuse küsimused
sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika
võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt
mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid
see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele
tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava
tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne
Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.:
vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne.
21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite
abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt
alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis
kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna)
annaabi.ee 
