Kes peaks valitsema?
väidetakse olevat vastuolus tõelise demokraatia ideaalidega.
Kõik tänapäeva teoreetikud on vähemasti vaikimisi üksmeelel, et ideaalselt peaks demokraatia
rahuldama eeltoodud kolmeosalist kirjeldust. Kuid väljaspool seda üksmeelt käivad tohutud vaidlused selle üle,
mida demokraatia endast kujutab. On kaasaegse poliitika üldine eeldus, et demokraatia on "hea asi".
Demokraatlikku staatust vaadeldakse sageli reziimide legitiimsuse lakmuspaberina. Kui valitsust või riiki
peetakse ebademokraatlikuks, saab ta intensiivse rahvusvahelise kriitika osaliseks. Isegi sõna "demokraatia"
pärast peetakse heitlusi, ja selle on vahel omaks võtnud ka reziimid, mis tunduvad täiesti ebademokraatlikud.
Kui Saksamaa pärast Teist maailmasõda lõhenes, nõutasid selle lõhe pealesundinud nõukogulased Ida-
Saksamaale kohe "Saksa Demokraatliku Vabariigi" nime. Liitlasväed pidid Lääne-Saksamaa osas rahulduma
annaabi.ee 
