Uibulehelised
on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga
igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka
väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu.
Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik.
Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk
kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud.
Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida
soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me
aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või
neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued.
Alles kolmandal või neljandal aastal tuleb lehtede vahelt välja pikk õisikuvarb ja
areneb tihe õiekobar
annaabi.ee 
