sinna töölisasula. Kehrasse jõudis elekter, sinna ehitati esimene koolimaja jne. Sõjas sai tehas kannatada. Taganemisteel 1941. aastal hävitas Punaarmee olulised seadmed, kõrge korsten lasti õhku ning see kukkus katlamaja peale ja purustas aurukatlad. Õhku lasti ka muid hooneid ja seadmeid. Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943. aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi (kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei õnnestunud. Kohe pärast sõda käivitati tehas uuesti. Tselluloosi asemel hakati 1950-ndatel aastatel tegema jõupaberit. Kuna töölistele oli vaja elukohti, alustati elamuehitust. 1945. aastast sai töölisasulast, Kehrast, Anija vallast eraldiseisev alev. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi 1992
13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Kuumuskindlus- Kuumuskindluse all mõistetakse elektriisoleermaterjali võimet taluda lühiaegselt või kestvalt maksimaalset lubatavat temperatuuri, mille juures tema elektrilised ega mehaanilised omadused nimetamisväärsel ei halveneksid. Külmakindlus- Külmakindlus määratakse paljudel elektriisoleermaterjalidel nagu kummidel, plastidel ja lakkidel, millistel on kalduvus kaotada elastsus ning muutuda rabedaks. Viskoossus- on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Niiskuskindlus- Materjalide kasutamisel tuleb arvestada sageli tema niiskuvust erilistes keskkondades. Mõningaid materjale iseloomustab hüdrofoobsus - “immuunsus” niiskuse ja vee suhtes. Nad ei märgu vaid tõukavad vee molekule endast eemale. 14
annaabi.ee 
