Hispaania kodusõda
Kokkuleppele, mis keelustas relvade veo
Hispaaniasse, kirjutas alla 27 riiki.
Kuid kõik riigid ei täitnud seda lepet. 1936. aasta oktoobris jõudsid esimesed
Nõukogude laevad relvalastiga Hispaaniasse koos sõjaliste nõuandjate ja
instruktoritega. Tänu Nõukogude abile suutis vabariik vastu pidada 32 kuud. NSV Liit
saatis appi 2000-3000 regulaarväelast, kuid appi tõttasid ka teised vabatahtlikud.
Kokku 35 000 võitlejat 54 riigist. Neist ca 300 eestlast. Nõukogude abi lakkamisene
1938. aastal otsustas ka vabariigi saatuse.
1936. aasta hilissügisel ründasid frankistid Madridi,
et vallutada see Oktoobrirevolutsiooni 19. aastapäevaks.
Sündis väljend ,,viies kolonn"- kindral E. Mole, kes juhtis
pealetungi, sõnas, et pealinna ründab viis kolonni, neli
neljast suunast, viies seest.
Pürenee poolsaar muutus polügooniks, kus Saksa,
Itaalia ja NSV Liit uus relvaliike ja sõjapidamisviise
katsetasid- Hispaania kodusõjast sai Teise maailmasõja
peaproov.