"lakjois" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

. . 89 Kes karjatust olid kuulnud, jooksid kokku ja küsisid aralt, kas see «tema ise» olnud? Aga need, kes õnnetu tuleroaks saanud poisi nägu olid näinud, raputasid vaikselt pead. Kahtlane imestus täitis kõiki. «On ta juba valmis, või laseb ta ennast häält tegemata tuhaks põletada?» mõtlesid mehed. Valju mürinauga kukkus katus sisse. Tulesädemed lendasid kaugele ümberringi, ait ja laudad põlesid ka juba, hooviseinu lakjois leek. Hakati hoovist välja põgenema. Oodp ärkasoma tuimusest. Sulaste nõu oli vc na Tambet tulle visata, aga Oodo käskis teda üles tõsta ja lossi kända. Kogu salk koondus põlevate hoonete ette metsa aarde. Endine ülemeelik lust oli kadunud. Tule eest pelgudes võeti oma surnud ja haavatud kaasa ja leiti, et kolm õitsvat rüütlivõsu, kes oma vanemate rõõm ja armukeste igatsus olnud, kerge-meelse tembu eest eluga olid maksnud.