Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
Kuhni teooriat iseloomustab rõhk
teadusliku progressi revolutsioonilisusele; revolutsioon tähendab siin mõne
kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei
haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste
karakteristikute oluline roll.
Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma
filosoofilisele käsitlusele, et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu
pidama. Kuhn oli ennem Lakatost ja Chalmers leiab, et Lakatos on neid oma
kasuks kohandanud. Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist peamiselt tema
rõhuasetus sotsioloogilistele teguritele. Kuhni „relativism“ tuleb vaatluse ja
kriitika alla edaspidi.
Kuhni pildi teaduse edenemisest saab kokku võtta nii: eelteadus – normaalteadus
– kriis – revolutsioon – uus normaalteadus – uus kriis.
Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine (eelteadus) , enne kui on võtnud
annaabi.ee 
