Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
uurimisprogrammi ja vaatlusandmete vahel pannakse sinna). Sinna kuuluvad nii
kõva tuuma täiendavad eksplitsiitsed abihüpoteesid; eeldused, millel põhineb
algtingimuste kirjeldus ja samuti vaatlusotsustused (123).
Programmi negatiivseks heuristikaks on nõue, et programmi toimimise ajal ei tohi
kõva tuuma teisendads, ta peab jääma puutumatuks (ei tohi uurimisprogrammi
piirest välja astuda)(124). Popperi puhul puudutab otsus aainult üksikotsustuste
vastuvõetavust ja Lakatosil laieneb see nõue rakendatavuseni universaalsete
otsustuste kohta, millest moodustub kõva tuum.
Positiivne heuristika annab teadlasele viiteid, mida ta peaks tegema ja millest
loobuma – seda uurimisprogrammi osa on keeruline iseloomustada. Positiivne
heuristika viitab, kuidas tuleks kõva tuuma täiendada, nii et ta suudaks tegelikke
nähtusi seletada ja ette näha. Ei piisa ainult sellest, et lisatakse abihüpoteese,
vaid tuleb ka arendada matemaatilisi ja eksperimentaalseid võtteid