Kriminaalpoliitika kordamine
Leida
sellisele suhtumisele ühest eetilis-filosoofilist põhjendust polegi nii lihtne. Siinkohal on huvitav
märkida, et juba möödunud sajandil on püütud ka Piiblist leida [1843] argumente surmanuhtluse
poolt või vastu. Jõuti aga tulemusele, et Piibli seisukohad jagunevad pooleks, S.t Piibel pole ei
surmanuhtluse poolt ega vastu (Masur 1989: 143). Ütleme seetõttu, et Euroopa ruumis on viimase
ca 100 aasta jooksulolnud järjest rohkem kombeks eelistada surmanuhtlusele eluaegset vang-
lakaristust. Selle suuna vastaste hääl on samal ajal kõlanud üha vaiksemalt, mis ei tähenda aga, et
surmanuhtlusel puuduksid oma poolt-argumendid. Surmanuhtluse eitamine eetilis-filosoofilises
plaanis on ilmselt mingite üldiste arengutendentside resultaat, näiteks riigi ja inimese suhtes.
Järgmine aspekt, mida vaatleme, on karistuspoliitiline ehk küsimine, kumb karistus on
efektiivsem, kas surmanuhtlus või eluaegne vanglakaristus. Siinjuures on tähtis näha surmanuhtlust