Herilane
Töölised on arenemata
suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste
põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale
ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse
rühmadesse kuuluvat erakherilast.
Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast
kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud
varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum
on sellistest liikidest saksi-metsaherilane.
Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt
põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma
(perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna
kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud kärjeherilane, kes on viimastel
aastatel oma levilat siin laiendanud
annaabi.ee 
