Islami kunst
Frittkeraamika väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks
põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu
klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate
aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid.
12. sajandil muutus populaarseks lakabikeraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis
ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud
motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.
Arhidektuur
Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on
moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste
annaabi.ee 
