Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening
Uuel,
kõrgemal põhijõu tasemel. Kui vastuspidavusalade sportlased tahavad jalalihaste jõuomaduste
treenimiseks kastuda hüppeharjutusi, siis oleks aktsentide loogiline asetus on järgmine:
Pikad horisontaalsed (50-300m)- lühikesed horisontaalsed (kolmik,kümmik)- lühikesed
vertikaalsed (tõkkehüpped)-sügavushüpped.
Kõige levinum erinevate energiatarbimise süsteemide arendamis järjestus on järgmine:
aeroobne lävi-maksimaalne O2 tarbimine-lakaatne ehk glükolüütiline võimekus-alaktaatne
võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase
aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse
vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi
eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne
glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest