Jõevähk
Jõgedes levib taud ka vastuvoolu.
Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on
nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896.
aastal. Ainulaadsena Euroopas on Saaremaa vähikatkust puutumatuna püsinud[1, 2].
7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi
Portselanhaiguse tekitaja (Thelohania contejeani) on üherakuline amööbjas eosloom, kes
parasiteerib vähi lihaskoes. Iseloomulik tunnus on valge lakaalune, veest välja võetult
surevad haiged loomad mõne tunni jooksul. Parasiit põhjustab sigimatust ja lõpuks ka
peremehe surma. Looduses piirab see haigus populatsiooni asustustihedust, kuid
vähikasvatustes võib see muutuda tõeliseks nuhtluseks.
Nakkus võib edasi kanduda kannibalismi kaudu: kui vähid söövad haigeid liigikaaslasi.
Nakatumine võib toimuda ka spoore neelates: kahjustuvad siseelundid ja lihaskude.
annaabi.ee 
