Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Iseseisvuse na seega poliitilise vabaduse kaotus XIII sajandi algul oli
Eesti ajaloos üks traagilisemaid sündmusi, kuid see paratamatus tõi Eesti
arengule ja tulevikule paljugi soodsat ja kasulikku. Alistumislepingu
põhinõue oli läänekristliku ristiusu vastuvõtmine. Selle tunnistamisega
muutus meie kodumaa keskaegse Õhtumaa üheks osaks ja integreerus
läänelikku kuluurisfääri. Roomast lähtuv kiriklik võim tõkestas slaavlaste
laiutamistungi lääne suunas.
Peamiseks ajalooallikaks nende aegade kohta on saksa soost
preestri Läti Henriku kroonika, mis käsitles vahemikku 1184-1227.
Eestlaste arv eelajaloolise perioodi lõpul oli umbes 150-180 tuhat.
EESTI HÕIVAJATE HAARDES. ( 1127-1918)
Ajavahemikul Eesti muistsest kuni teise iseseisvumise perioodini
valitsesid Eestis võõrvõimud.
Sakslastest balti aadel ( orduvalitsus 1227-1561 )
Taanlased 1227-1346
annaabi.ee 
