tegutsemisel ja rääkimisel on raskustes paigalistumisega; ei suuda järjekorras seista motoorsed liigutusi (pliiatsiga toksimine, jalgade kõigutamine) rabelevad palju ka une ajal räägivad/lobisevad palju · Probleemid teravnevad struktureeritud keskkonnas (klassiruum) tegevustes, kui käitumist tuleb endal juhtida (kaaslastega suhtlemine) HATP lapsed: · Ei innustu tulemustest, olgu head või halvad. · Tüdinevad kiitusest ja laitusest · Pole probleeme, kui ülesanne neid huvitab (nt videomängud, TV saated). · Vahetevahel on nende tulemused väga head. · Seega osaliselt: neil on raskused teha asju, mis neid seesmiselt ei huvita. Probleemid · Opositsioonisolek (40% algklasside lapsi ja 65% noorukeid): hakkavad vastu täiskasvanutele, ei tunnista autoriteeti (võivad muutuda õelaks kui peavad alluma), on agressiivsed. · Raskused kaaslastega suhtlemisel (50%).
Kuuenda arenguastme saavutavad vaid vähesed inimesed niisugusele järeldusele jõudis Kohlberg oma hilisemates töödes. Hilisematel aastatel taandas Kohlberg oma kuueastmelise arengutsükli kolmele tasandile. Esimene tasand (I ja II aste) on m o r a a l i e e l s e mõtlemise tasand. Sellel arengutasandil olev inimene on egotsentriline ning hea ja halva üle otsustab omaenda kogemusest lähtuvalt, olenevalt kiitusest ja laitusest, mis talle väljastpoolt antakse. Teine tasand (III ja IV aste) on k o n v e n t s i o n a a l s e, kokkuleppelise moraalse mõtlemise tasand. Sellel tasandil olev inimene on orienteeritud kas rühma (grupi, perekonna) või ühiskonna nõudmistele, ootustele ja seadustele. Moraalne ja seaduslik on siin kattuvad mõisted. Kolmas tasand (V ja VI aste) on a u t o n o o m s e, iseseisva moraalse mõtlemise tasand. Sellel tasandil olev inimene talitab oma südametunnistuse kohaselt.