Vägev kuningas Saalomon, kel oli tohutult tarkust, võimu ja vara, mis hämmastas isegi Seeba kuningannat, ei suutnud avaldada muljet lihtsale maatüdrukule, kellesse ta oli armunud. Kuna neiu armastas hoopis üht karjust, tuli kuningal tagasi tõmbuda. See laul räägib armunute vooruslikkuse ja süütuse ilust. See õpetab ka seda, et tõeline armastus on võitmatu, kustumatu ja äraostetamatu. Ülemlaulus toodud headest laitmatuse eeskujudest saavad õppida nii noored vallalised kristlased kui ka abieluinimesed, kel võib tekkida kiusatusi. Keda jätaks ükskõikseks Saalomoni Ülemlaul: "Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein! Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse!" Nii laulab pruut oma peigmehest. Ja näeb temast und:
... Tolteekide jagunemine ei ole muud kui Atlantises toimunud jagunemise tulemus Valge Imperaatori ja tema järgijate (kes käisid Vabaduse Teed) ning musti kunste järgiva vennaskonna vahel. ... Killustumised on alati toimunud jõu tõttu. Sellega kaasnevad kiusatused on sellised, et alati on neid, kes järgi annavad oma enesetähtsusele. Kui see toimub, pole Tolteekidel teha muud kui keerata selg, sest ei saa aidata neid, kes on vahetanud oma laitmatuse enesetähtsuse vastu. ... Veelgi tähtsam on meeles pidada, et on olemas õhkõrn side kõigi väljakujunenud nagualide ja Inimsoo Kaitsjate vahel. Isegi pimeduseaegadel kui järgiti Eraldi Arengu petust, säilis see side, sest see on elutähtis Tolteekide teadmiste ja jõu säilimiseks. Kui aga nagual minetas oma laitmatuse, side katkes. Sideme katkemine toob kaasa teadmiste kadumise ja nende puhtuse kadumise `nägemise' piiratuse tõttu. Puhtuse kadumine aga tähendab teadmiste isikustamist.