Pilt Ükskord elasid metsas kaks ülilaiska venda, kes olid nii laisad, et ei viitsinud isegi toast õue minna, vaid olid toas ja vaatasid televiisorit või mängisid miilitsat ja pätti. Ühe nimi oli Adolf ja teist hüüti Jossifiks. Kenal pühapäevasel pärastlõunal peale pudru söömist otsustasid poisid hakata miilitsat ja pätti mängima. Mänguhoos aga sattusid poisid enda suure ja uhke maja kõledale pööningule. Pööningul aga poiste mänguhoog rauges ja nad hakkasid vaatama igasuguseid huvitavaid vanu asju mida nende isa Peep oli kogunud oma pika ja huvitava eluaja jooksul. Nad leidsid vanu riideid ja peakatteid, mis oli hiirte poolt läbi näritud, vanu mööbli tükke, mis olid juba saepuruks mädanenud ja igasugu muid igivanu asju. Peale tunniajast tuhnimist hakkas aga poistele silma üks kena pilt millel oli kujutatud lille. Poisid mõlemad tahtsid seda pilti endale saada. Adolf ütles:" See on minu p...
Siiski oli saalis keegi, kes halastamatu valvsusega iga ta tegu ja liigutust jälgis, nimelt meie sõber Jehan Frollo du Moulin, see eilne väike skolaar, see «jõlkuja», keda kindlasti alati võis kohata kõikjal Pariisis, ainult mitte professorikateedri lähedal. «Vaata,» ütles ta õige tasa oma kaaslasele Robin de Poussepainile, kes tema kõrval itsitas, kuulates ta seletusi stseenide kohta, mis nende silme eest mööda libisesid, «seal on Jehanneton du Buisson, Uueturu laiskvorsti ilus tütar! Ausõna, vana mõistis ta süüdi -- ta peab küll pime olema, mitte ainult kurt. Viisteist sol'i ja neli Pariisi teenarit karistuseks selle eest, et kaht roosikrantsi kaelas kandis! Veidi kallis! Lex duri carminis 1 . Aga kes Karm seadus (lad. k.). 186 see on? Ah, Robin Chief-de-Ville, rõngasrüütegija. Peab ta nüüd sellepärast kohtulaua ees seisma, et ta tsunfti-meistriks sai? See on tal sisseastumismaksuks! Ehee, kaks aadlikku nende matside hulgas
annaabi.ee 
