Inimene vutlaris - täispikk tekst
Vasakul algas küla ääres väli; ta oli kaugele näha, kuni taevarannani, ja kogu sellel kuuvalgusse
uputatud väljaavarusel polnud samuti mitte mingit liikumist ega häält.
,,Nõndaks see on," kordas Ivan Ivanõts. ,,Aga kas see, et me elame linna läpasuses ja
kitsuse, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? Ja kas see, et me
veedame kogu elu päevavaraste, tülinorijate, rumalate, laisklevate naiste seltsis, kõneleme ja
kuulame igasugust loba kas seegi pole vutlar? Kui soovite, ma jutustan teile ühe väga õpetliku
loo."
,,Ei, aeg on juba magada," ütles Burkin. ,,Homseni!"
Mõlemad läksid küüni ja heitsid heintele. Nad katsid enese kinni ning jäid juba suikuma,
kui kostsid äkki kerged sammud: kõp-kõp... Keegi kõndis küüni lähedal; astub mõned sammud
ja peatub, aga hetk hiljem jälle: kõp-kõp... Koerad hakkasid urisema
annaabi.ee 
