"lainetegevus" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kujundatud nimetatud tektooniliste liikumiste poolt. Maapind tõuseb kiirusega 1,5 mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul. Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas. Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised. Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut. Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut.